Peonädal suurlinnas

Mullaley hotellist lahkusin oodatust veidi varem. Kolmapäeval, 21. detsembril teatas Owen, et ta sõber rekkajuht on teel Brisbane'i ja möödub sealt lähedalt kesköö kanti. Pakkisingi siis oma nodi kokku. Rekkajuht Mick hakkas liikuma hommikul kella kuue paiku. Minu lahkumispidu lõppes umbes kell 3. Veidi katsusin rekka kabiini tagaosas asuvas koikus tukkuda aga kogu masin rappus ja kõikus nii palju, et ei see väga ei õnnestunud.
Reis oli päris vahva. Nägin Austraalia maastiku erinevaid vorme ja vestlesin Mickiga elust ja olust. Rekkameestel on siinkandis eriti halb kuulsus. Nagu nad oleks kõik retsidivistid ja sarimõrvarid. Aga too tüüp oli nii tore, et käskis oma sõbral mind linna servast Elisabeti ja Laura kodu ukseni viia :D
Jube hea meel oli jälle linnas olla. Tundsin, et olen oma loomulikus keskkonnas tagasi. Esimesel õhtul küll ei suutnud linna vaatama minna. Läksin hoopis vara magama. Teisel õhtul aga oli salsapidu! Päev otsa olin üsna eufoorias nähes taaskord korraga üle kolme inimese ja kõiki kohvikuid, poode ja kinosid, mis tekitasid sooja ja koduse tunde :)

Sain taaskord ohtralt ostlemisega tegeleda. Hankisin omale suuuure kohvri, sest seljakotti ei mahtunud juba alguses kõik mu asjad ära. Õnneks oli Liisu märganud ühte eriti soodsate hindadega pagasipoodi. Sain oma kohvri 79$ eest. Hiljem nägin, et ühe kesklinna poe aknal oli see 399$ pealt 279$ peale alla hinnatud.
Salsapeol ei püsinud ma hetkegi paigal. Kui parasjagu kellegagi koos ei tantsinud, lasin omaette edasi. Seda ei pidanud ma palju tegema, sest vastupidiselt Mullaleyle ja St Georgile, oli seal ohtralt meha, kes tantsida oskasid.
Reedene salsapidu aga oli veelgi parem. Sest see toimus Brisbanei linnaväljakul vabas õhus. Õhkkond oli veits vabam, lisaks ladina tantsudele lasti ka veits muud tantsumussi nii, et sain ka hip-hopi- ja moderntantsutundides õpitut rakendada.

Vabaõhusalsa

Leidsin oma ideaalsõiduvahendi

Ja omanimelise tänava

Pühapäeval toimus kella kahest päeval Brisbane'i eestlaste jõulupidu. Laual oli vorsti, sülti, hapukapsast ja muud maitsvat. Esimest korda tundsin veidi jõulutunnet. Kohal oli eestlasi, kes olid sõja eest põgenenud, nende järeltulijaid ja ka külma ilma eest põgenejaid, kes olid kas mõned kuud või mõned aastad siin elanud.

Aitasime Liisu ja Lauraga loosipileteid müüa ja ostsime neid ise ka. Mul oli kaks võidupiletit, mille eest võitsin kullendava märkmiku, eriti hästi haaratava sinise auto ja raamatu "Jesus, be in my Christmas"...

Peolt lahkusime oma uute sõprade, Riho ja Aivoga, kes olid teel järgmisele jõulupeole. Meie olime teel järgmisele salsaõhtule. Pidudevahelist puhkust pidasime jõe ääres murul vedeledes, mille tõttu ma kogu esmaspäeva toas külmetushaigust põdesin. Tantsuõhtul olin kõigest tunnikese, sest haigus juba niitis jalust. Õnneks sõidutas meid koju üks DJ ja tantsija.

Külmetis oli aga väga kiireloomuline. Teisipäeval juba tundsin end piisavalt hästi, et minna Aivo basseinipeole. Grillisime seeni ja vorste ja maisitõlvikuid ning suplesime soojas öös soojas basseinis koos basseinipuhastusaparaadiga, kes ise mööda põhja ja seinu ronis.

Vot tak BBQ 21. detsembril