Täna oli mul siis proovipäev restoranis Tre Espresso. Ei kujutanud väga ette, kuidas ma sellega hakkama saan, sest üle ühe kliendiga korraga ja intensiivsemalt kui Kontserdisaalis tegelemine on siiamaani mulle otsatult hirmutav tundunud.
Kui aga sinna kohale jõudsin ja Maurice mulle ära seletas, et ütled sõbralikult tere, võtad rõõmsalt tellimuse, vajutad mõnda nuppu, et tellimus arvutisüsteemis baristale, kööki ja pitsapoisile saata ning kui nodi valmis on, viid lauale ja pärast viid taldrikud ära ja muud polegi vaja teha, ei tundunudki see kõik nii raske. Natuke närvis olin ikka aga kahe tunni jooksul ei juhtunud ühtegi prohmakat ja rahvast oli piisavalt palju, et tegevust oleks aga mitte liiga palju. Proovipäeva lõpus ütles Maurice, et on väga rahul sellega, kuidas ma hakkama sain ja ma ütlesin, et mulle jubedalt meeldib see koht ja tuleksin suure heameelega tööle. Nii, et võib-olla tuleb varsti mulle positiivne kõne :)
Siis tuleb ainult kuidagi hakkama saada nädalavahetuse õhtute rahvahulgaga :D
Laura tänaval oma uue suksuga
Ehe Melbzi nurgake
Bätmääääään
Tundub, et elan üsna turvalises linnaosas
Lisaks sellele väga rõõmsale kogemusele viisin oma uskumatult laisa ja vähese kujutlusvõimega majakaaslase Imrani Melbourni Akvaariumisse. Ta on elanud Melbzis viis aastat ja ei ole mitte kuskil käinud. Ei akvaariumis, loomaaias ega vist isegi mitte kinos. Vaatamata sellele, et ta on massiivselt tüütu oma kujutlusvõime piiratuse tõttu lolli jutuga, oli Akvaariumis ääretult vahva. Nägin igast kalu ja loomi huvitavate mustrite ja kujudega ning vahtisin tundide kaupa, kuidas krabi oma vasaku kolmanda jalaga silma sügas. No päris tundide kaupa ei vaadanud, aga veits aega istusin ja jõllitasin. Siis sai silmad krõllis ja kael kange vaadata, kuidas erikujulised haid üle pea ujusid. Brrh, üsna ohtliku välimusega tüübid ikka.
Allveeraketid
Tundub, et Melbs on päris äge! Igatahes pöidlad peos, et see kõne ruttu tuleks :)
ReplyDelete